+372 660 6925
Menüü

Dividendide maksustamine aastal 2019

Uus aasta on toonud endaga kaasa muudatuse dividendide maksustamises. Loosung, et regulaarselt makstavatele dividendidele kehtib madalam maksumäär – 14%, on ilus, kuid reaalne kasu Eesti maksuresidendile päeva lõpuks puudub. Allpool anname ülevaate toimunud muudatusest.

Mis muutus?

Üldine maksumäär dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt on jätkuvalt 20% (20/80 dividendide netosummast), kuid alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub tulumaksuseaduse alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 dividendide netosummast). Madalamat maksumäära 14/86 rakendatakse Eestis maksustatavale jaotatud kasumile järk-järgulise üleminekuna:
1. 2019. aastal 1/3’le 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;
2. 2020. aastal 1/3’le 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu. (TuMS § 61 lg 53)
3. 2021. aastal kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse ulatuses (TuMS § 4 lg 5 ja § 50¹).

Väljamakstud dividendid, mis etteantud tingimusi ületavad, maksustatakse jätkuvalt tavamääraga 20%.

Kuidas toimub dividendide maksustamine?

Tulumaksu maksab äriühing, kes teeb väljamakse dividendide või muude kasumieraldiste näol. Juriidilisel isikul, kellele on väljamakse tehtud, täiendavat tulumaksukohustust ei teki. Kui madalama maksumääraga maksustatud dividendid makstakse välja residendist või mitteresidendist füüsilisele isikule, kuulub täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7% (TuMS § 41 p 7²).
Seega on Eesti juriidilisel isikul kasu dividendide maksumuudatusest vaid juhul, kui emaettevõttesse laekunud madala maksumääraga dividendi ei soovita oma füüsilisest isikust osanikule koheselt välja maksta. Täiendav 7% tuleb kinni pidada alles hetkel, kui tehakse väljamakse füüsilisele isikule.

Kui dividendi saajaks on mitteresidendist juriidiline isik, siis sõltub lõplik võit või kaotus sellest, millised on tema asukohariigi seadused.

Kokkuvõttes on juriidilise isiku tulumaksu määr makstud dividendidelt vahemikus 16,28%-25%. Regulaarselt makstavad dividendid ei anna tavamääraga maksustatud dividendide ees mitte mingisugust maksueelist, kui osanik on Eesti füüsilisest isikust osanik. Kui norida, siis tulumaksu määr on isegi 0,02% kõrgem, sest 14/86 ja kinnipeetav 7% annavad kokku tulumaksu määraks 25,02%.

Näide
Ettevõte maksis 2018. a. osanikele dividende summas 60 000 eurot. Tulumaksu kulu oli 60 000 x 20/80 = 15 000 eurot.

2019. aastal otsustakse jaotada osanikele dividendideks jälle 60 000 eurot. Ainuosanik on residendist füüsiline isik.

Madala maksumääraga tuleb (ei ole vabatahtlik) osanikele jaotada 1/3 2018. aastal välja makstud dividendist ehk 60 000 : 3 = 20 000 eurot ja ülejäänud 40 000 eurot maksustatakse tavamääraga 20% (20/80 dividendide netosummast).

Arvutuskäik
Tulumaks maksumääraga 14/86 arvutatakse dividendilt summas 20 000 eurot, mis on 3 255,81 (20 000 x 14/86) eurot. Täiendavalt peetakse kinni tulumaks 7% väljamakselt füüsilisele isikule, mis on summas 1 400 (20 000 x 0,07) eurot. Väljamakse eraisikule tehakse summas 18 600 (20 000 – 1400) eurot.

Ülejäänud dividend 60 000 – 20 000 = 40 000 maksustatakse maksumääraga 20/80, mis teeb tulumaksu kuluks 10 000 eurot. Väljamakse osanikule tehakse summas 40 000 eurot.

Seega saab füüsilisest isikust osanik dividende kätte 58 600 eurot ja äriühing maksustab ja peab kinni tulumaksu summas 14 655,81 eurot. Tulumaksu summa on küll väiksem kui aasta varem, kuid arvestades suhte netodividendi on maksusumma 25,01% (14 655,81/58 600). Soodusmääraga kuulus maksustamisele vaid 1/3 jaotamata kasumist.

Kui aastal 2018 oleks saanud füüsiline isik kätte 60 000 eurot, siis 2019. aastal on võimalik tal kätte saada sama dividendi summa juures 58 600 eurot. Seega tuleb arvestada, et välja kuulutatud dividend ei ole enam võrdne ülekantava summaga, kui eelmisel aastal on dividende välja makstud.

Kas dividendide maksustamise muudatus läks soodsamaks ja lihtsamaks?

Lihtsamaks kindlasti mitte. Teatud juhtudel aga mitteresidentidest juriidilistest isikutest osanikele soodsamaks küll. Antud maksumuudatuse eesmärk oligi soodustada suuri kontserne maksma emaettevõtetele dividende, mitte liigutama siinset kasumit laenude või muude tegevustega riigist maksuvabalt välja. Kui nimetatud eesmärk täitub, on see Eesti riigieelarvele kindlasti toeks. Füüsilisest isikust osaniku vaates ei muutunud aga sisuliselt midagi.

Mida arvab sellest raamatupidaja?

Dividendide maksustamise korral tuleb raamatupidajale tööd juurde. Kui ettevõtte omanik küsib oma raamatupidajalt, et kui palju saab ta netosummas dividende endale jaotada, siis kohest vastust pole võimalik anda. Seda seetõttu, et bilansis kajastuv dividendikohustus ei võrdu enam summaga, mida netos üle saab kanda. Selleks tuleb vaadata konkreetse ettevõtte varasemaid dividendi väljamakseid ning osanike struktuuri. Loomulikult ei ole antud tegevus üle jõu käiv ja hea spetsialist kohaneb ning küsija saab oma vastuse ka väikese viitega kätte.

Kui Sul tekkis antud teemal küsimusi, siis pöördu oma raamatupidaja poole, kes oskab Sind kindlasti nõustada. Kui Sul aga oma raamatupidajat ei ole, siis oleme hea meelega valmis Sind teenindama 😊!