+372 660 6925
Menüü

Kas töövõtuleping sobib Sinu ärile?

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus, teadis omal ajal öelda armastatud kirjanikuhärra Anton Hansen Tammsaare. Töökultuur on aga tolle ajaga võrreldes kõvasti muutunud. Ja veel rohkem on muutunud töö tegemise ja tasustamise viis viimase paari aasta jooksul. Üha enam tegutsevad globaalses majanduskeskkonnas vabakutselised professionaalid, kelle töötasu reguleerib sageli hoopis töövõtuleping.

Mis on töövõtuleping?

Töövõtuleping on võlaõigusseaduse alusel koostatud leping.

  • Lepingu pooled on töövõtja ja tellija;
  • Töövõtulepinguga kohustub töövõtja ära tegema kokkulepitud töö, selle tellijale üle andma ning tellija omakorda maksma töö eest eelnevalt kokkulepitud tasu;
  • Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg;
  • Töövõtja saab tööd teha vabalt valitud ajal, kuid see peab olema tähtajaks tehtud.

NB! Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib töö tellija anda võimaluse selle parandamiseks või uue töö tegemiseks. Tellija ei ole kohustatud töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus tehtud töö üle vaadata.

Kuigi enamus töösuhteid juriidilise isiku ehk ettevõtte ja füüsilise isiku vahel tuginevad töölepingulisele suhtele, on viimastel aastatel kasvanud ka töövõtulepingute osakaal. Viimane väide tugineb asjaolul, et vabakutseliste isikute arv ühiskonnas suureneb.

Mõistlik on enne töövõtulepingu sõlmimist selgeks teha olulised erinevused töövõtulepingu ja töölepingu vahel, sest see aitab ära hoida hilisemaid vaidlusi. Vaatame nende kahe lepingu peamiseid erinevusi.

Töövõtuleping ja tööleping: peamised erisused

Lepingu pooled ning -iseloom

Tööleping: allub töölepingu seadusele. Osapooled on tööandja ning töötaja. Leping sõlmitakse vastavalt tähtajalise või tähtajatuna. Töölepingu võib üles öelda arvestades töölepingu seaduses toodud etteteatamise tähtaegu.

Töövõtuleping: allub võlaõigusseadusele. Osapooled on tellija ja töövõtja. Töövõtuleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Töövõtulepingu võib üles öelda igal ajal, tasudes kokkulepitud tasu.

Tööaeg- ning tasu

Tööleping: tööandja maksab siin palgatud töötajale perioodilist (Eestis igakuist) tasu. Tööaeg on eelduslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kui pooled ei ole just kokku leppinud lühemas mahus. Erandjuhud kehtivad näiteks alaealistele.

Töövõtuleping: tellija maksab töö eest alles siis, kui töö on üle antud. Tellijal on õigus töö enne tasumist üle vaadata. Tööaeg tähendab tähtaega, milleks tellitud töö peab olema tehtud.

Puhkus

Tööleping: töötajal on seadusest tulenev õigus põhipuhkusele, mis varieerub 28 ja 56 kalendripäeva vahel. Üldiselt on selleks 28 kalendripäeva, 35 päeva näiteks alaealistel ning 56 päeva haridus- ja teadustöötajatel.

Töövõtuleping: töövõtjal ei ole küll õigust põhipuhkusele ega sellega kaasnevatele tasudele, kuid töövõtulepingust tulenev iseseisvus annab laia mängumaa oma elu juhtida ja korraldada.

Ravikindlustus

Tööleping: igale töötajale kehtib ravikindlustus.

Töövõtuleping: ravikindlustus kehtib kui leping on sõlmitud vähemalt kolmeks kuuks ning üks või mitu juriidilist isikut maksavad töövõtja eest sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt miinimumkohustuse ulatuses, mis 2018. aastal on 470 eurot.

Loe ravikindlustuse kohta lähemalt.  

Töövahendid

Tööleping: tööandja peab võimaldama kõik tööks vajalikud töövahendid, seadmed ning materjalid.

Töövõtuleping: pooltel on vaba voli kokku leppida kumb osapool hangib töövahendid, materjalid ja seadmed.

Katseaeg

Tööleping: kehtib üldine reegel, et katseaeg on neli kuud (kui ei lepita kokku lühemas perioodis).

Töövõtuleping: katseaega ei kohaldata.

Lähetuse kompenseerimine

Tööleping: töötajal on õigus nõuda töölähetusega seonduvate kulude katmist.

Töövõtuleping: kulusid üldjuhul ei hüvitata (kui ei ole just omavahel varasemalt teisiti kokku lepitud).

Kokkuvõtlikud tähelepanekud töövõtulepingu kohta

Suurim erisus on ehk see, et töövõtuleping annab töötajale rohkem iseseisvust ning tööandjale vähem kohustusi. Oluline on, et tehtud töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävimise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks.

Töölepinguline suhe on aga rangelt reguleeritud. Töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga töötaja peab alluma tööandja reeglitele. Kui töö iseloom nõuab töö toimumist kellast kellani, konkreetses kohas ja vastavalt tööandja korraldustele, on see ainuvõimalik kokkuleppe vorm.

Kui Sa vajad abi küsimusega töövõtuleping versus tööleping, siis võta julgelt meiega ühendust! Aitame meeleldi ka muudes raamatupidamist ning ettevõtlust puudutavates küsimustes.