+372 53 242 790
Menüü

Kuhu suunas areneb raamatupidaja amet?

Kas mäletad, millised olid arvutid ja mobiiltelefonid 15 aastat tagasi? Või kuidas 25 aastat tagasi müüjad kauba maksumuse arvelaua abil leidsid? Mõne aasta eest kirjutas Postimees kauplusest, millele oli saatuslikuks saamas elektroonilise kassaaparaadi asemel arvelaua kasutamine.

Tehnoloogia areng on paratamatu, tuues endaga kaasa aina uskumatuid lahendusi, samal ajal ebaefektiivseid töövahendeid ja ametipositsioone turult tõrjudes. Ka raamatupidamine pole nendest muutustest puutumata. Suvel kirjutasime sellest, milline oli raamatupidamine 600 aastat tagasi, täna arutleme selle üle, mida toob raamatupidajale tulevik.

Aina rohkem tegevusi automatiseeritakse

Kuigi täna on veel neid ettevõtteid, kus arvete sisestamine manuaalselt tehakse, on nende osakaal jõudsalt vähenemas. Programmid ja süsteemid hakkavad asendama suurt osa rutiinsest raamatupidaja tööst. Paberarved on asendumas e-arvetega, tšekkide digitaliseerimine on järjest igapäevasem tegevus ja palgaarvestus ning põhilised finantsaruanded on tänu eelnevale seadistusele vaid hiirekliki kaugusel. Praeguseid trende vaadates tähendab see kahanevat vajadust andmesisestajate ja madalama- ning keskastme raamatupidajate järele.

Hinnas on oskus analüüsida ja seoseid näha

Tehnoloogia areng ja tegevuste automatiseerimine tähendab seda, et tööjõuturul oma väärtuse säilitamiseks on vaja ka raamatupidajatel ennast pidevalt täiendada ja uusi oskusi omandada. Kui märkimisväärse osa tööülesannetest teeb ära automaatne süsteem, siis mida saab raamatupidaja selle asemel teha, et firmale väärtust luua?

Üha olulisemaks muutub oskus analüüsida, seoseid ja anomaaliaid märgata ning võtta välja informatsiooni ja pakkuda ideid, mis on abiks firma juhtimisel, tegevuste optimeerimisel ja tuleviku planeerimisel. Olulisemaks muutuvad finantsjuhtide ja pearaamatupidajate ametipositsioonid ning näiteks ka maksunõustamine on miski, mida arvutid veel niipea valmis asendama ei ole. Tervikpildi nägemine ja mõistmine tähendab enda pidevat täiendamist majandus- ja ettevõtlusvaldkonnas.

Lisaväärtuse tööturul annavad IT-teadmised

Kui ärindus huvi ei paku, on alternatiiviks teadmiste omandamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Selleks, et majandusarvestuse süsteeme luua, on vaja inimesi, kes raamatupidamise põhitõdedega hästi kursis on ja arendajatele väärtuslikku sisendit neile arusaadavas keeles anda oskavad.

Eduks on oluline oskus suhelda

Tööandjad hindavad finantsvaldkonnas töötajaid otsides lisaks kontoritarkvara kasutamisoskusele enim nn pehmeid oskuseid: suhtlemis- ja kirjutamisoskust ning organisatoorseid oskuseid (allikas: 2014-2015. a tehtud uuring USA-s). Ka 2016. aasta arvestusala tööjõu ja oskuste rakendusuuring tõi tähtsamate oskuste seas välja suhtlemisoskuse (sh oma ideede esitamine, argumenteerimine, visualiseerimine, nõustamine ja suutlikkus suhelda võõrkeeltes).

Rohkem ettevõtteid asendab firmasisese raamatupidaja teenuse sisseostmisega

Eelnevalt nimetatud rakendusuuringu tulemused näitavad ka selget arengut raamatupidamisteenuse sisseostmise suunal. Seoses sellega on arvestusala ettevõtete arv kasvanud 10 aastaga ligi kolmekordseks. Kui Eestis on raamatupidamisbüroo teenuste kasutamine levinud pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas, siis välismaal on raamatupidamisteenuse sisseostmine tavapärane ka suuremate firmade seas. Tõenäoliselt liigub samas suunas ka Eesti.

Loe ka: „Case study: edukas üleminek raamatupidaja palkamiselt teenuse sisseostmisele”.