+372 53 242 790
Menüü

Mikroettevõtte raamatupidamine muutub lihtsamaks

Aasta alguses jõustus mitu raamatupidamist puudutanud seadusmuudatust, mis lihtsustavad väiksemate ettevõtete halduskoormust ja aruandlust. Muu hulgas võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus ja kaasajastati erialaterminoloogiat. Vähenema peaks ka algdokumentides nõutud andmete maht ja liigutakse paberivaba ehk e-raamatupidamise suunas.

Uus ettevõtete liigitus ja raamatupidamise aastaaruande vormid

2016. aasta alguses võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus ja mikro- ning väikeettevõtete jaoks on muutumas ka raamatupidamise aastaaruande vormid. Mikroettevõtjatel väheneb bilansi ja kasumiaruannete kirjete arv ja aastaaruande lisades tuleb avalikustada vaid seaduses nimetatud informatsioon (kuni kolm lisa). Väiksed konsolideerimisgrupid vabastati konsolideeritud aruande esitamisest. Need muudatused toetavad raamatupidamise direktiivi eesmärke suurendada finantsaruannete selgust ja lihtsustada aruandlust ning haldust väikeettevõtete jaoks.

Uus ettevõtete liigitus (alates 01.01.2016)

  • Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
  • Väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
  • Keskmise suurusega ettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
  • Suurettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
  • Väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 15 nimetatud tingimusi.
  • Keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike konsolideerimisgrupp ja kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa keskmise suurusega ettevõtjale nimetatud tingimusi.
  • Suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad suurettevõtjale toodud tingimusi.

Kaasajastati ja lihtsustati raamatupidamise termineid

Selleks, et raamatupidamine ja aruandlus oleks selgem, kaasajastatakse ja lihtsustatakse nõudeid algdokumentidele. Kui osad seadusemuudatused ei ole veel kinnitatud, siis juba on jõustunud erialaterminoloogia uuendamine. Näiteks täiendati käesoleva aasta alguses vara, kohustise (eelnevalt kohustus), omakapitali, tulu ja kulu definitsioone. Sõna „majandustulemus” asendatakse sel ja osaliselt järgmisel aastal sõnaga „finantstulemus”. 2017. aasta alguses asendub Eesti hea raamatupidamistava Eesti finantsaruandluse standardiga ja rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid hakatakse nimetama üldtunnustatud finantsaruandluse standarditeks.

Raamatupidamise seaduse muudatused on toonud kaasa ka muudatusi Raamatupidamise Toimkonna juhendites, mis on välja töötatud lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest. Juhenditega saad tutvuda Rahandusministeeriumi lehel.

Plaanis on vähendada algdokumentides nõutud andmete mahtu

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peavad raamatupidamise algdokumendid ehk majandustehingu toimumist kinnitavad tõendid sisaldama kaheksat kohustuslikku sisenõuet, siis raamatupidamise seaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduseelnõu järgi on neid nõudeid ainult kolm. See tähendab, et raamatupidamine peab tegelema väiksema andmemahuga.

Hetkel kehtiva seaduse järgi peavad algdokumendil olema järgmisi andmeid:

  1. dokumendi nimetus ja number;
  2. koostamise kuupäev;
  3. tehingu majanduslik sisu;
  4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5. tehingu osapoolte nimed;
  6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Seaduseelnõu järgi peab algdokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

  1. toimumisaeg;
  2. majandusliku sisu kirjeldus;
  3. arvnäitajad (kogus, hind ja summa).

Liigutakse paberivaba raamatupidamise suunas

Kui oled valinud e-raamatupidamise ja soovid paberite hulka vähendada, siis eelnevalt nimetatud seaduseelnõu soodustab seda. Eelnõuga toetatakse paberivaba raamatupidamise kasutamist. Eelnõu kohaselt peab alates 2017. aasta 1. jaanuarist kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori asutustele esitama vaid masinloetavaid ehk e-arveid. Kui hetkel võib avaliku sektori asutus veel keelduda e-arve vastuvõtmisest, siis eelnõu kohaselt peab avalik sektor 2016. aasta 1. juunist need dokumendid sellisel kujul vastu võtma. Pallas & Partnerid praktiseerib juba praegu paberivaba raamatupidamist ning on valmis e-arveid vastu võtma ja edastama.

Kui soovid täpsemalt teada, kuidas sinu ettevõtte raamatupidamine jõustunud või planeeritavate seadusemuudatuste mõjul muutub, võta meiega julgesti ühendust.