+372 53 242 790
Menüü

Millal ja kuidas esitada raamatupidamise aastaaruanne

Seadus näeb ette, et raamatupidamise aastaaruanne tuleb esitada äriregistrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Ehkki majandusaasta alguskuupäeva võib ettevõte ise valida, eelistab enamik ettevõtjaid varianti, mille korral majandus- ja kalendriaasta langevad kokku. Seega on 30. juuni viimane aeg aruanne äriregistrile saata. Ning ehkki kuus kuud on ühe üsnagi standardse aruande koostamiseks piisav aeg, juhtub ikka nii, et asjad jäävad viimasele minutile.

Mis juhtub, kui aruanne tähtajaks esitatud pole?

Kui aruande mitteesitamiseks pole mõjuvaid põhjuseid, siis võib ettevõttele määrata trahvi. Trahvisumma suurust seadus ei sätesta. Kui ettevõtte tegevjuhil on palju muidki muresid kui aastaaruande koostamine, siis raamatupidaja ülesanne on aruanne omalt poolt kokku panna (selle struktuur on seadusega täpselt paigas) ning meenutada juhile, mis ajaks ta ootab tema osa (tegevusaruannet). Tegevusaruandes peab olema märgitud aruande lõpetamise päev ehk see päev, millal tegevjuhtkond aruande heaks kiitis.

Kas aruanne tuleb esitada tingimata elektrooniliselt või sobivad ka paberil aruanded nagu vanasti?

Kõik aastaaruanded tuleb esitada elektrooniliselt ning kinnitada juhatuse liikme digiallkirjaga; samas on võimalik aruanne paberil välja trükkida, allkirjastada tavalisel viisil ning saata äriregistrile pdf-formaadis.

Kas aruandele peavad allkirja andma kõik juhatuse liikmed?

Äriühingu puhul piisab ühe liikme allkirjast, mittetulundusühingu aruande peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed.

Kas aruanne peab enne äriregistrile esitamist olema kinnitatud osanike poolt?

Jah. Tavaliselt on see osanike üldkoosoleku üks päevakirjapunktidest. Juhatus peab tagama ka selle, et osanikele jääks piisavalt aega enne koosolekut aruandega tutvuda. Aruande registrile esitamisele eelneb äriühingute puhul kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku vastuvõtmine.

Kes saavad aruande elektrooniliselt esitada?

Seda saavad teha juhatuse liikmed, täisosanikud, esindusõiguslikud usaldusosanikud, filiaali juhatajad, likvideerija või pankrotihalduri, ent esindusõiguslik isik võib aruande sisestamiseks ja esitamiseks anda õiguse näiteks raamatupidaja(te)le. Raamatupidaja saab sisestada andmed, hoida silma peal aruande allkirjastamisel ja jälgida, millal audiitor järeldusotsuse allkirjastab. Kui kõik vajalikud toimingud on tehtud, saab raamatupidaja, kellele on antud ka esitamise õigus, aruande registrile esitada.

Äriregister vaatab aruande üle ja juhul, kui leiab, et aruannet on vaja täiendada või esitaja ise soovib seda peale registrile saatmist korrigeerida, saab e-aruandluskeskkonnas esitada kordusaruande.