+372 53 242 790
Menüü

Millega arvestada kodukontoris töötamisel?

Seoses tehnoloogia arenguga ja töötajatele paindlikemate töötingimuste loomisega on üha enam kerkinud päevakorda kodukontori kasutamise võimalus. Meie raamatupidamisbüroo poole on antud küsimusega samuti aeg-ajalt pöördutud ning sellest tulenevalt toome välja mõned asjaolud, millega tuleks arvestada. 

Renditasu

Kui ettevõte ja töötaja on kokku leppinud, et kodukontorina kasutatavate ruumide eest arvestatakse ja makstakse töötajale ehk füüsilisele isikule renditasu, tuleb vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §16 sellelt summalt kinni pidada tulumaks. Ettevõte deklareerib seda väljamaksu järgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) ning füüsiline isik kinnitab tulu õigsust oma järgmise aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga. 

Rõhutame, et renditasu ei tohiks ületada turuhinda – juhul kui seotud isikuga lepitakse kokku turuhinnast kõrgemas hinnas, tuleb turuhinna ja rendihinna vahe maksustada veel kord lisaks tulumaksuga (TuMS  §8 lõige 2). 

Samas on pooltel lubatud kokku leppida, et kodukontori ruumid antakse ettevõtluse tarbeks kasutada tasuta. 

Siinkohal märgime ära, et juhul kui töötaja plaanib oma kodu müüa, võib tekkida olukord, kus ta saab kinnisvara maksuvabalt müüa ainult eraotstarbelise pinna osas. Kodukontorit käsitletakse aga kui ruumi kasutust muul otstarbel.  100% maksuvabastuse saab vaid juhul, kui mõistliku aja jooksul enne müügi hetke kasutati kodu vaid eraotstarbelisena. Samuti ei tohi töötaja kodulaenu intressi kogu ulatuses oma maksustatavast tulust maha arvata (TuMS §25), sest mahaarvamise õigus on antud eluaseme laenult makstava intressi osas. 

Kõrvalkulud

Võlaõigusseaduse §292 kohaselt peab üürnik kandma üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.  

Kodukontori rendiga võivad kaasneda allpool loetletud kõrvalkulud: 

  • Kodukontoris töötamineKommunaalkulud. Kui tööandja hüvitab kommunaalkulud, tuleb maksuriski vältimiseks hindamiskriteeriumid, mille alusel kulud jaotatakse kodukontori ja eraotstarbelisel eesmärgil tehtud kulutusteks, konservatiivselt üle vaadata. Soovitame iga kulurida analüüsida eraldi. Näiteks küttekulu saab arvestada vastavalt korteri ja kodukontori pindala proportsioonile, interneti kulu võib vastavalt hinnangule olla 50%, ent remondifondi kulu ei saa maksuvabalt ettevõtte kuluks kanda.  Võimalik on teha vastav kirjalik päring Maksu- ja Tolliametile, kus tuua välja ettevõttepoolsed hindamiskriteeriumid ja saada neile kirjalik kinnitus.
  • Töövahendid. Kui töötaja põhiliseks töövahendiks on arvuti, siis on tööandjal lubatud maksuvabalt see töötaja kodukontorisse soetada. Pooltele jääb tõendamiskohustus, et antud vara kasutatakse siiski ainult ettevõtluse tarbeks.
  • Sisustus. Vastavalt üldisele kohtupraktikale loetakse maksuvabaks kulude hüvitamise proportsiooniks 50/50, juhul kui kulude jaotust ei ole võimalik muul moel usaldusväärselt kindlaks teha. Käibemaksu mahaarvamine suuremas proportsioonis võib endaga kaasa tuua maksukontrolli.

Tööohutus

Kodukontoris töötamise võimaldamisega ei mõelda sageli, et tööandjal tuleb hinnata tööohutusega kaasnevaid riske (sh riskid kuvariga töötamisel, sundasend jms). Töötervishoiu ja tööohutuse seadus reguleerib tööandja kohustust tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist töökohas, milleks nimetatakse füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Paragrahv 4 lõige sätestab, et tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pealtnäha levinud ja lihtne võimalus kodukontori kasutamise näol võib tekitada riske, mille peale koheselt ei tulda. Iga kulu tekkimisel soovitame vaadelda eraldi, kui suures ulatuses on tegemist ettevõtlusega seotud kuluga ja kas tekib maksurisk või mitte.