+372 660 6925
Menüü

OÜ-tamine ehk tegeliku töösuhte varjamine

Viimase aja üks väga aktuaalne teema on olnud OÜ-tamine, mille Maksu- ja Tolliamet sõnastas hiljem „tegeliku töösuhte varjamiseks“, kuna esmane termin tõi ettevõtjate hulgas esile pahameele – OÜ-tamine heidaks justkui osaühingutele üldist halba varju.

Sissejuhatus

Ajakirjandusest on antud temaatikal läbi käinud väga erinevaid tõlgendusi. Toome omalt poolt välja need aspektid, mis tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Eelkõige mõistetakse töösuhte varjamise all olukorda, kus juhtivatel ametipositsioonidel on algselt töötanud inimesed töölepingu või juhatuse liikme lepingu alusel, kuid ühel hetkel on need ümber vormistatud teenuslepinguks ning juhtivtöötajad on edaspidi oma töö eest arveid esitanud oma osaühingu kaudu.

Samal ajal töö sisu ei muutu: töö tegemiseks kasutatakse äriühingu vara, kontoripinda, tööaeg ühtib äriühingu üldise tööajaga. Siin nähakse olukorda, kus teenuse osutamise leping on näilik ja tegelikult jätkub äriühingul töötajaga tööleping või juhtkonna liikmega juhatuse liikme leping.

Selle skeemi peamisi eesmärke on vältida palgamaksude, eelkõige sotsiaalmaksu, tasumist. Tavapärase töölepingu või juhatuse liikme lepingu puhul peab äriühing lepingu alusel tehtavalt väljamakselt kinni pidama tulumaksu, kogumispensioni- ja töötaja töötuskindlustusmaksu ning lisaks maksma tasult sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksu. OÜ kaudu esitatavalt teenusarvelt makse kinni ei peeta ega arvestata ka sotsiaalmakse juurde.

Seaduses sätestatud tingimused

Et aru saada, millal on tegemist töölepinguga ja millal juhatuse liikme lepinguga, toome välja seaduses sätestatud tingimused:

  • Töölepingu seadus ütleb, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tehtud töö eest maksab tööandja töötajale tasu. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Samuti ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

  • Võlaõigusseadus määratleb, et käsunduslepinguga (siia alla kuulub juhatuse liikme leping) kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.

  • Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

Seega, kui teenuslepingu puhul on ülaltoodud tingimused välistatud, siis ei saaks teenuslepingu suhet käsitleda tegeliku töösuhte varjamisena.

Tasub tähele panna, et kui äriühingu juhatuse liige esitab oma OÜ kaudu juhtimisteenuse arve äriühingule, siis tekib olukord, kus juhatuse liikme kohustusi täidab OÜ sama juhatuse liikme kaudu ehk juhtimist korraldab sama juht kolmanda isiku (osaühingu) kaudu. Kuna see ei ole äriühingu jaoks otstarbekas, siis võib järeldada, et selle ringluse põhjuseks on palgamaksude tasumata jätmine juhatuse liikme omandis oleva OÜ alt ning selle arvelt katta juhatuse liikme isiklikke kulusid või saada suuremat netotasu dividendide näol.

Ettevõtlus ja OÜ-tamine kontrollimise all

Täheldatud on ka seda, et ettevõtlusega tegeletakse siis, kui ettevõtja osutab teenust või müüb kaupa ning selleks tegevuseks peavad ettevõttel olema töötajad. Kui ei ole töötajaid, siis ei oleks justkui ka ettevõtlust ja ettevõtet. Maksu- ja Tolliameti vaatest on vabakutseline tegevus äriühingu alt aktsepteeritav, kuid kui ainuosanik teeb sellises äriühingus aktiivset tööd, siis on vaja aktiivse töö eest tasuda tööjõumaksud. Maksu- ja Tolliamet on öelnud, et nad ei tauni ühemeheettevõtlust ning see, kui palju maksab juht omale palka või kui palju võtab ta dividende välja, ei ole millegagi reguleeritud. Kontrollimise all on eelkõige sellised ettevõtted, kus maksukahju on suurim ning kus reeglid on jõustunud kohtulahenditega selgeks saanud.

Ettevõtluse eesmärgiks on alati maksimaalse kasumi teenimine, kuid seda tuleb teha seaduse piires. Samuti on Maksu- ja Tolliamet lubanud, et tagantjärgi ei hakata ettevõtjatelt midagi sisse nõudma, kui ettevõtja on minevikus hoidunud sotsiaalmaksu tasumisest, varjates töösuhet OÜ-lt teenuse ostmise taha. Sellega seoses on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ja rahandusminister Sven Sester nõustunud, et ettevõtjat ei saa sundida teatud palgasummat maksma. Kuid tasub tähele panna, et pikemas perspektiivis mõjutab palgamaksudest hoidumine ka pensionitasu määramist – dividendide maksmisel kogumispensioni makseid ei arvestata.

Seniste kohtulahendite näidetel, kus maksuhaldur on leidnud, et teenuse osutamise leping on sisult tegelikult tööleping või juhatuse liikme leping, siis on kohtu hinnangul osaühingule tehtud väljamaksed loetud netotöötasuks ning sellelt on nõutud palgamaksude arvestamist.

Vt lisaks Maksu- ja Tolliameti koostatud juhendit tegeliku töösuhte varjamise kohta. Juhendis toodud 6. punkt ei ole Riigikohtu lahenditega seotud ning on samuti leidnud laialdast vastukaja. Ka Marek Helm on hiljem lisanud, et seda punkti ei saa seostada OÜ-tamise temaatikaga, sest meie seadusandlus ei reguleeri tasude suurusi, mida äriühing peab töötamise eest arvestama.

Kokkuvõte

Kokkuvõttena võib öelda, et teenusarvete väljastamise puhul peavad juhatuse liikmed suutma tõestada, et nende töö puhul ei ole tegemist juhatuse liikme või töölepinguga. Alati on võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole päringuga, milles tasub välja tuua konkreetsed tingimused ja kokkulepped ning küsida nende hinnangut või siduvat eelotsust olukorrale.

Lisaks kasulikke linke: