+372 53 242 790
Menüü

Päevarahade tasumine kaugsõidu autojuhtidele

Eestis kehtivate seaduste alusel on töötaja saatmisel välislähetusse võimalik tööandja poolt maksta maksuvabalt päevaraha 32 eurot päevas. Millal on tegemist välislähetusega? Millal on õiguslik alus maksta maksuvabalt päevarahasid?  Need on küsimused, mis tekitavad nii tööandjatele kui ka raamatupidajatele ikka ja jälle peavalu. Postituse avaldamise ajendiks oli tugevalt vastanduvad tõlgendused töölähetuse olemusest ning maksuvaba päevaraha maksmisest Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ning Eesti kohtupraktika seisukohtadest.

Käesolevas sissekandes räägime lähemalt just välislähetusse saadetavate kaugsõiduautojuhtide  maksuvaba päevaraha maksmisest Eesti kohtupraktika ning MTA vaatenurgast. Esmalt toon välja peamised mõisted, tingimused mida peab teadma lähetuse olemusest ning maksuvaba päevaraha maksmisest.

Välislähetuse mõiste, vormistamine, tingimused

Töölähetus on töölepinguseaduse mõistes töötajapoolne tööülesannete täitmine väljaspool töölepingus määratletud töö tegemise asukohta. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha seaduse alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146)

Seadus ei sätesta lähetustes viibimise vaheaja kestust, ei sätesta ka lähetuste sagedust. Sellistel juhtudel peab lähtuma hea usu põhimõttest ning arvestama töötaja õigust eraelu ja perekonna puutumatusele. Kohtud, kaasaarvatud Riigikohus on otsustanud, et inimese võib lähetusse saata juba esimesest tööpäevast ning ei pea eelnevalt tööd tegema Eestis.

Päevarahad, välislähetuse maksuvaba päevaraha maksmise alused

Päevaraha on töölähetuses viibivale töötajale makstav tasu kandmaks täiendavaid kulusid, mis  kaasnevad töö tegemisel väljaspool töölepingus määratletud töö tegemise asukohta. Maksuvaba päevaraha on võimalik maksta üksnes välislähetuse korral.

Töölähetuse päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse.  Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011010)

Päevarahade maksmise alused vastavalt Vabariigi Valituse määrusele „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“:

  • Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht;
  • Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00;
  • Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses;
  • Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.(https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011010)

Lisaks on samas määruses toodud täiendavad tingimused kolmandate osapoolte poolt makstavate päevarahade osas, kuid need jätame hetkel kõrvale.

Probleemi püstitus

Maksuvaba päevaraha maksmine välislähetuses viibivatele autojuhtidele on läbi aastate tekitanud palju lahkarvamusi ning  pole tänaseni leidnud ühtset tõlgendust Eesti kohtusüsteemi ja MTA poolt. MTA pole aksepteerinud Eesti haldus-ega ringkonnakohtu otsuseid, mis peaksid ometi olema printsipiaalsed.

Maksuvaba päevaraha maksmist välislähetuse korral rakendatakse tööandjate poolt suurel määral, sest antud maksuvaba tasu maksmise võimalikkus  tuleneb  seadusest. Kuna kõiki seaduste punkte ei saa detailsusteni lahti kirjutada erinevate juhtumite osas, siis võidakse seaduste tekste eri vaatenurkadest lähtudes ka erinevalt tõlgendada. Sellistel juhtudel, seaduste mitmeti tõlgendamise korral, oleks mõistlik tugineda varasemale kohtupraktikale. Kui kohtu poolt on jõustunud otsus teatud tüüpi kaasuste kohta siis võib üldjuhul võtta need ka aluseks edaspidises praktikas.

Siiski ei saa tööandja rahus toetuda kohtu jõustunud otsustele. Praegusel ajal võib nimetada tööandjatele ülekohut tegevaks MTA vastandlikud seisukohad kehtivatele kohtulahenditele, mis puudutavad kaugsõiduautojuhtidele makstavat maksuvaba päevaraha.

Võtame näitena Eesti ettevõtte, kes palkab Eestist töölepingu alusel autojuhid, töö asukohaks määratakse lepingusse Eesti Vabariik. Töölised hakkavad tööd tegema peamiselt Euroopa Liidu teedel (väljaspool Eestit). Autojuhid ei ole töösuhtes mõne välisriigi ettevõttega ega pole välisriigis tööd teinud (teenuseid osutanud). Kas ettevõte on määranud õige töö tegemise asukoha? Kas töötajad, viibides ja tehes tööd väljaspool Eesti Vabariiki, on töölähetusel? Kas on õigust maksta maksuvaba päevaraha?

On tähtis, et töölepingus kokku lepitavad  töö tegemise asukoha määratlused vastavad Töölepinguseaduses toodud tingimustele

Peamiseks probleemiks on töö tegemise korrektse asukoha määratlemine töölepingus, mis on tähtsaks välislähetuse hindamise kriteeriumiks. Töölepingu seadus (§5 lg 1 p 8) ütleb pelgalt, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma muuhulgas töö tegemise koht.  Samuti ütleb Töölepingu seadus § 20, et Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

Kaugsõiduautojuhtide töö tegemise asukoha määramine töölepingus tuleb hoolega läbi mõelda. Tagamaks kindluse, et töölepingus märgitud töö tegemise asukoht on ka seadusega kooskõlas ning ühtselt mõistetav, tuleb läbi mõelda töö asukoha võimalikud tõlgendamised MTA silme läbi. Kuna tegemist on küllaltki suure võimaliku maksuriski tekkimisega, on mõistlik konsulteerida enne otsuste vastuvõtmist MTA-ga (soovitatavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). Kui raamatupidamises on kõik dokumendid täpselt kajastatud, võib südamerahuga muudele kohustustele pühenduda.

Kohtute ja MTA seisukohad töö tegemise asukoha määratlemisel, maksuvaba päevaraha maksmisel

Ringkonnakohtu hinnangul tuleks olukorras, kus rahvusvahelisi sõite teostaval veokijuhil püsiv töökoht puudub ja töö on seotud alaliste ringsõitudega, lähtuda töö tegemise asukoha  määratlemisel samuti tööandja tegevuskohast ning arvestada sellega, kus on auto peatuspaik koduriigis.(https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=3-08-442/36)

Tallinna Halduskohtu kui ka Ringkonnakohtu poolt vastu võetud otsustes on selgelt välja toodud seisukoht, et töökohana tuleb lepingus märkida administratiivüksus mitte abstraktne infrastruktuuri üksus. Kui lepingus on määratletud töö tegemise asukohaks Eesti Vabariik, siis on mujal Euroopas töötamine tõlgendatud kui välislähetus. Eesti Vabariigi märkimine töö tegemise aukohaks on seega korrektne. Kohtu seisukohalt ei ole „Euroopa teed“ töö tegemise asukoht.

Kuna MTA on läbi aastate jäänud kindlaks seisukohale, et kui palgatud autojuhid elavad ja töötavad alaliselt väljaspool Eestit ja teostavad vedusid teatud kindlal marsruudil välisriigis või mitme välisriigi vahel ilma, et nad peaksid kauba peale- või mahalaadimiseks Eestisse tulema, ei ole tegemist välislähetusega ning maksuvaba päevarahade maksmiseks ei ole alust.  MTA toetub oma väite õigustamiseks kohtu seisukohale, mille kohaselt maksuvabastuse piirid on ette nähtud nii, et isiku püsivast elukohast eemal, töölepingus märgitud kindlas asukohas töötamise korral maksuvaba päevaraha ei maksta ja püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa.

Samas ei ole MTA võtnud arvesse Ringkonnakohtu seisukohata, et töötaja lähetamisega on tegemist ka siis, kui töötajal püsivat töö asukohta töö iseloomust tulenevalt ei ole.  (http://www.emta.ee/index.php?id=23522)

Toon välja Ringkonna kohtu seisukohad välislähetuse maksuvaba päevarahade maksmise osas (refereeritud maksumaksjast):

  • Töötaja lähetamisega on tegemist ka siis, kui töötajal püsivat töö asukohta töö iseloomust tulenevalt ei ole;
  • Kui autojuhid teostavad Eestist lähtuvaid rahvusvahelisi kaubavedusid ning töö iseloomust tulenevalt puudub neil kindel püsiv töötegemise asukoht, pole seaduse mõttega vastuolus kajastada töölepingus töö tegemise asukohana Eestit;
  • Töö tegemise asukohana kogu Euroopa käsitlemine on ebamõistlikult lai määratlemine, mis ei taga töötajate kaitset;
  • Eestist lähtuvate vedude teostamiseks võib tööandja palgata tööjõu Eestist ning sellega on kaasnev vajadus maksta kaugsõiduautojuhtidele päevaraha tulenevalt asjaolust, et töötajad peavad kandma täiendavaid kulutusi, mida nad tavapärases keskkonnas viibides ei teeks.

Kuna tegemist on mitmel korral Tallinna Ringkonnakohtu poolt esitatud seisukohaga siis leian, et antud maksuküsimuse ees olevad ettevõtted võiksid julgelt tugineda Eesti kohtusüsteemis vastuvõetud seisukohtadest  maksuvaba päevaraha maksmisel.  Kindlasti peab arvestama Eesti seadusandluses sellega, et iga kohtuotsus on tehtud arvesse võttes konkreetse kaasuse tingimusi ning ei loo sellega õiguslikku alust käitumiseks. Kuid aeg on näidanud, et kohtusüsteem on järjepidavalt kindlaks jäänud oma tõlgendustele ning MTA ei ole suutnud neid seisukohti ümber lükata.

Meie näite alusel ja arvestades kehtivaid kohtuotsuseid on ettevõte määranud lepingusse õige töö tegemise asukoha, väljaspool Eesti Vabariiki tööd tehes viibivad töötajad välislähetuses ning neile on õigus maksta maksuvaba päevaraha.  Kindlasti on nende küsimuste lahendamisel ning seisukohtade võtmisel abiks ka usaldusväärne raamatupidaja.

Tutvu ka kodu ja töökoha vaheliste sõitudega seonduvaga:

https://www.pallaspartnerid.ee/kodu-ja-tookoha-vahelised-soidud