+372 53 242 790
Menüü

Pakendiseaduse muudatus

Uue aasta esimesest päevast jõustuvad pakendiseaduse muudatused, millega suureneb ettevõtete hulk, kes peavad hakkama pakendiandmeid edastama.

Kui varem rakendus auditeerimiskohustus vaid nendele, kes esitasid pakendiaruanded taaskasutusorganisatsioonidele või pakendiregistrile, siis uuest aastast kehtib see kõigile, kes lasevad aastas turule vähemalt 100 kilogrammi plastikpakendit või 200 kilogrammi muud pakendit.

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Keda puudutab pakendiseaduse muudatus?

Pakendiettevõtja  on:

  • Isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul;
  • Isik, kes impordib ehk veab Eestisse sisse pakendatud kaupa;
  • Isik, kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis.

Sisuliselt hõlmab see kõiki ettevõtjaid, kel on mingigi kokkupuude pakendatud kaubaga. Pakendimassi aastased piirmäärad võivad täis saada ka ettevõttel, kes muidu pakendamisega ei tegele (ühekordsed tehingud).

Pakendiaruandluse ja kontrolli kohustusega ettevõtja on pakendiettevõtja, kes laseb pakendatud kaupa Eestis turule. Turule laskmine Eestis on oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Samuti käsitletakse kauba turule laskmisena Eestis kauba ümberpakkimist ja ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist. Pakendiaruandluse kohustusega on ka need ettevõtjad, kes impordivad mingis pakendis saabuvat toorainet.

Kui ettevõtja ei impordi midagi sisse ja ekspordib kogu pakendatud toodangu välja,  nii et Eestisse pakendijäätmeid ei jää, siis talle kohustus ei laiene.

Aruandluskohustus puudub ka neil, kes kogu toodangu ja tooraine saavad Eestist ega pakenda ise midagi. Näiteks ei laiene nõue neile hulgimüüjatele,  kes lihtsalt edastavad samas pakendis kaupa, sest Eestisse nad pakendeid turule juurde ei tooda. Kui aga kaup pakendatakse ümber, on ka see ettevõte pakendiaruandluse kohustuslane.

Olulisemad muudatused pakendiseaduses:

  • Audiitorkontrolli kohustus on kõigil pakendiettevõtjatel, kes lasevad aastas turule pakendit kogumassiga rohkem kui 100 kg (plastik) või 200 kg (muu pakend).
    Enne lasus auditeerimiskohustus vaid taaskasutusorganisatsioonidel (TKO) ning TKOga mitteliitunud ettevõtjatel, kes ise Pakendiregistrile aruandeid esitasid.
  • Pakendiaruandluse kontrolli saab teostada vaid vandeaudiitor.
  • Kontrolli ulatus on paika pandud vastavalt sellele, kui riskantne ettevõte on.
  • Pakendiandmete audiitorkontroll rakendub juba 2014. aasta andmetele ja esimene kontroll teostatakse 2015. aasta alguses.
  • Pakendiregister peab auditeeritud aruanded kätte saama 30. juuniks 2015. Ettevõtte jaoks on tähtaeg seega veelgi varasem.
  • Pakendi tootja, tühja pakendi sisse- ja väljavedaja, pakendiettevõtja, kes laseb turule või veab välja pakendatud kaupa ja pakendijäätmekäitleja on kohustatud pidama pakendimaterjali massi kohta pidevat arvestust pakendi liikide kaupa.

NÄIDE 1: Suur raamatupidamisteenuse ettevõte laieneb veelgi ning vahetab välja kogu kontori sisustuse. Mööbel tellitakse Taanist ning pakendi (euroalused, plastik, kile, papp jms) piirmäär ületatakse kohe. Seetõttu muutub raamatupidamisteenuse ettevõte automaatselt pakendiaruandluse kohustuslaseks ning peab kas ise aru andma või TKOga liituma ja ikkagi aruannet auditeerima hakkama.

NÄIDE 2: Keemiline puhastus pakendab puhastatud riided kilesse ja muutub piirnormi ületamisel pakendiaruandluse kohustuslaseks.

Pakendiettevõtja vastutab müüdava kauba pakendi ja tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise ning kaasnevate kulude kandmise eest. Kuigi ettevõtja võib pakendite kogumise ja aruandluse kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tuleb sellegipoolest teha pakendiaudit.

Kuidas toimida? On kaks valikut:

  1. Liituda taaskasutusorganisatsiooniga;
  2. Korraldada pakendijäätmete kogumine ise.

TKOga liitumise puhul on tegu pigem ülevaatuse kui auditiga. Aruanne lastakse audiitoril ära kontrollida ja antakse edasi TKOle, kes laseb omakorda enda audiitoril oma aruanded üle kontrollida.

Kui ettevõte on taaskasutusorganisatsiooniga liitunud, esitab TKO arveid, mis kajastatakse raamatupidamises. Raamatupidajal on seega võimalik need arved esitada Maksu- ja Tolliametile, kui selleks tekib vajadus kontrolli käigus.

Akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid (segapakend):

  • Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO)
  • Eesti Pakendiringlus MTÜ (EPR)
  • Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO)

Pakendiettevõtjad peavad olema võimelised tõestama, et turule lastud pakendikogused jäävad alla piirmäära või siis ei lasegi ettevõte siin pakendeid turule, kuna kaup läks riigist välja. Ilma tõestusdokumentideta on oht sattuda nii Keskkonnainspektsiooni kui ka MTA pihtide vahele.

Kui ettevõtja ei telli audiitorkontrolli ja üritab aurande lihtsalt pakendiregistrisse või TKOle saata, siis saadetakse aruanne tagasi.

Pakendiseaduse nõuete täitmist kontrollib Maksu- ja Tolliamet. Nõuete täitmata jätmine võib ettevõttele tuua sunniraha ja trahvid, mille ülempiir ulatub 32 000 euroni ühe rikkumise kohta.

Lisainfot leiab pakendialaselt kodulehelt http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/pakendid.