+372 53 242 790
Menüü

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse eest ettevõttes vastutab tööandja

Kõik ettevõtted, kus on tool vähemalt 1 töölepinguline inimene, peavad teavitama Tööinspektsiooni kohalikku asutust ettevõtte tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lõige 1 punkt 17).

Töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutab ettevõttes tööandja ning kohustusi lisaks esmasele teavitamisele on tööandjal veelgi. Järgnevalt peamised punktid, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Töökeskkonnaspetsialist

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi peab igal ettevõttel, millel on 1-9 töötajat, olema valitud ja koolitatud töökeskkonnaspetsialist. Kui töötajaid on 10-49, siis lisaks ka töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnaspetsialist tuleb valida oma töötajate seast ning ta on siis tööandja esindaja töötervishoidu ja tööohutust puudutavates ülesannetes.

Töökeskkonnaspetsialist peab läbima 24h ehk 3-päevase koolituse, kui töökeskkonnaspetsialist ei suuda tõendada oma pädevust muude dokumentidega. Täiendõpe tuleb läbida vähemalt üks kord 5 aasta jooksul (tihedamini määruses ettenähtud juhtudel). Töökeskkonnaspetsialisti määramisest teavitab tööandja Tööinspektsiooni 10 päeva jooksul.

Töökeskkonnaspetsialisti võimalikud ülesanded:

  • töökeskkonna ohutegurite hindamine ja selle alusel töökeskkonna riskianalüüsi dokumendi koostamine;
  • riskianalüüsi alusel meetmete kavandamine;
  • ohutusjuhendite koostamine;
  • töötajate sissejuhatav juhendamine;
  • töötervishoiu- ja tööohutusalase sisekontrolli korraldamine;
  • töötajate tervisekontrolli korraldamine;
  • ettevõttes juhtunud tööõnnetuste ja diagnoositud kutsehaigestumiste uurimine.

Riskianalüüs

Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Üldiseks põhimõtteks peaks olema, et töötajate tervist ohustavad tegurid avastatakse enne, kui nende toime realiseerub, sest ohutegurite mõjutamine on edukas vaid siis, kui oleme nende olemasolust ja tekkepõhjustest teadlikud. Riskianalüüsi võib teha nii tööandja ise kui ka tema esindaja, kuid selle koostamise võib tellida ka vastava teenuse pakkujalt.

Töötajate juhendamine

Selleks, et töötaja oleks töökeskkonna riskidest teadlik ning oskaks neid vältida ja vähendada, on vaja teda juhendada ja välja õpetada. Juhendamisega tegeleb enamasti töökeskkonnaspetsialist. Uuele töötajale peab töökeskkonnaspetsialist läbi viima sissejuhatava juhendamise. Esma- ja täiendjuhendamisega tagatakse, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab tööd tehes tema tervise säilimise ja ohutuse.

Peale juhendamist tuleb iga töötaja kohta täita juhendamise kaart.

Tervisekontroll

Kui töötaja puutub kokku tervist ohustavate teguritega, siis on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli.Töötaja peab esmase tervisekontrolli läbima esimese tööl oldud kuu jooksul ning edaspidi perioodiliselt töötervishoiuarsti poolt määratud ajal, vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Töökeskkonna ohutegurid võivad olla füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ja füsioloogilised. Tervisekontoll on kohustuslik ka kõigile öötöö tegijatele. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal (22.00 – 6.00) vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. Samuti on tervisekontroll kohustuslik kõigile üle poole tööajast kuvariga töötajatele. Seega, kui ettevõttes on näiteks vähemalt üks raamatupidaja või mõni teine enamus tööajast kuvariga töötaja, siis tervisekontolli korraldamine talle on ettevõtte jaoks kohustuslik. Täpsemalt ohiteguritest ja töötajate tervisekontrollist saab lugeda vastavast määrusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703

Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst.

Esmaabi

Igal ettevõttel peavad olema esmaabivahendid, mis on kõigile töötajatele kättesaadavas kohas. Esmaabivahendite asukoht peab olema selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Märgistuseks on valge rist ruudukujulisel rohalisel taustal. Esmaabivahendite kogus sõltub töötajate arvust ettevõttes. Kohustusliku esmaabivahendite nimekirja leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/81146

Ettevõttes peab olema määratud ka esmaabiandja, kes on läbinud koolituse. Esmaabi andmise esmane väljaõpe peab olema vähemalt 16 tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata täiendusõppele. Sobib ka juhilubadega tehtud esmaabikoolitus, kui see tunnistus on vähem kui 3 aastat tagasi väljastatud. Kui tunnistus on rohkem kui 3 aastat vana, siis peaks läbima 8-tunnise esmaabi täiendkoolituse.

Sisekontroll

Ettevõttes viiakse läbi minimaalset 1x kord aastas sisekontrolli auditit, mille raames kontrollitakse ettevõttes tööohutusalast üldolukorda, vastavaust tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele ning vajadusel viiakse sisse muudatused.

Jooksvad sisekontrolli tulemused registreeritakse sisekontrolli lehel. Jooksvaks sisekontrolliks loetakse tööohutusalaste nõuetele vastavust jooksvalt nt. liikumisteede ohutuse kontroll, esmaabivahendite olemasolu jne.

Alates oktoobrist 2014 on võimalik tasuta kasutada Sotsiaalministeeriumi loodud töövahendit Tööbik.  Tegemist on Eesti ettevõtetele mõeldud võrgupõhise töövahendiga, mis on abiks töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutusega seotud tegevuste haldamisel. Tööbik keskkonna kasutusjuhendi ja lingi Eesti.ee kaudu sisenemiseks leiab siit: http://www.toobik.ee/site/login.

Olles Pallas & Partnerid OÜ raamatupidamisteenuse klient, on võimalik tellida samuti töötervishoiu ja tööohutus nõuete jälgimist.